Meie õue täies hiilguses.
Tema varred lõikame maha alles kevadel, sest vartele jäänud õisikud on väga ilusad ja nauditavad ka talvise härmatisega. Samuti meeldib puhmas leevikestele ja teistele väikelindudele. Kevadel põlevad tema õõnsad, niisked varred kõvasti praksudes. Euroopasse toodi Sahhalini konnatatar teadaolevalt 1893.a. ning Eestisse juba 1897.aastal.
Sahhalini konnatatar kuulub maailma 100 kõige agressiivsema taimeliigi hulka ja on ka Eestis kantud 2007.a. looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja ning tema sissetoomine vabariiki on karistatav. Kuna ta on meil siiski kasvanud juba üle 100 aasta, siis tuleks sellest keskkonnaministri määrusest aru saada ilmselt nii, et tema levitamine on nüüd keelatud.
Sahhalini konnatatart on võimalik paljundada jagamisega. Seemned meil tema hilise õitsemisaja tõttu ei valmi, seega on tema agressiivsus meil väiksem kui soojemates piirkondades. Kindlasti ei sobi ta istutamiseks peenardesse ja aia piiretele, kus tema leviku piiramine oleks takistatud ja kust ta võiks omatahtsi rändama minna. Ebasoovitav on ta ka hoonete ning torustike vahetus läheduses.
Meil kasvab ta keset muruplatsi ja iganädalane muruniitmine on tema levikut kenasti ohjanud. Oleme suutnud teda aastaid hoida talle ettenähtud piirides. Minu arvates on ta invasiivsuselt võrreldav vaarikaga.
Tema varred lõikame maha alles kevadel, sest vartele jäänud õisikud on väga ilusad ja nauditavad ka talvise härmatisega. Samuti meeldib puhmas leevikestele ja teistele väikelindudele. Kevadel põlevad tema õõnsad, niisked varred kõvasti praksudes. Euroopasse toodi Sahhalini konnatatar teadaolevalt 1893.a. ning Eestisse juba 1897.aastal.
Sahhalini konnatatar kuulub maailma 100 kõige agressiivsema taimeliigi hulka ja on ka Eestis kantud 2007.a. looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja ning tema sissetoomine vabariiki on karistatav. Kuna ta on meil siiski kasvanud juba üle 100 aasta, siis tuleks sellest keskkonnaministri määrusest aru saada ilmselt nii, et tema levitamine on nüüd keelatud.
Sahhalini konnatatart on võimalik paljundada jagamisega. Seemned meil tema hilise õitsemisaja tõttu ei valmi, seega on tema agressiivsus meil väiksem kui soojemates piirkondades. Kindlasti ei sobi ta istutamiseks peenardesse ja aia piiretele, kus tema leviku piiramine oleks takistatud ja kust ta võiks omatahtsi rändama minna. Ebasoovitav on ta ka hoonete ning torustike vahetus läheduses.
Meil kasvab ta keset muruplatsi ja iganädalane muruniitmine on tema levikut kenasti ohjanud. Oleme suutnud teda aastaid hoida talle ettenähtud piirides. Minu arvates on ta invasiivsuselt võrreldav vaarikaga.
No comments:
Post a Comment